Täna käisin ma Articuse näitusel. Ma ei saanud algul aru, mis jama on, sest mind ei võtnud ringi Kätlin, kellega ma olen eelmistel kordadel ringis käinud vaid üks pikk mees! Ma ehmusin algul ära ja tahtsin ringist välja joosta kohe, mis jama - äkki mind viiakse kuhugi ära aga siis räägiti, et see mees on tore ja ta nimi on Toomas. Teate, ta ei reageerinud üldse sellele ka, kui ma traktorit ringis mängisin, maad kündsin joostes, kui ma talle haugatasin ja hambaid tahtsin näidata ei teinud ta ka teist nägugi. Nii ma siis mõtlesin, et ega ta ära ei lähe ja kui ma kenasti käitun, äkki siis saan kiirelt ringist välja ka. Meie ringis ei olnudki ühtegi sellist koera, kellega ma muidu ringides olnud olen! No tulemus oli lõpuks selline:
VL1 - Yorika Solo Rigoletto
VL2 - MINA! Wunderstern Cassandra
VL3 - Sunntoya's Amira
VL4 - Wunderstern Cordelia (minu õde!)
VL5 - Xandra Solo Rigoletto
VL6 - Sunntoya's Amelia
Mu pererahvas ei suutnud kuidagi seda uskuda, et ma oma traditsioonilist teist kohta lähen kaitsma. Perenaine ei luba sedasi öelda, sest kunagi tuleb mul mingeid serte hakata koguma ja neid saab ainult esimese koha koer. Aga noh, kohtunik hr Daniele Strazzeri kirjeldas mind sedasi: "Väga tüüpiline koeratüdruk, hea pea, normaalne turi, sirge liikumine, hea pikkusega laudjas, head esi- ja väga head taganurgad, hea liikumine. Kergelt hästi toidetud!" Sellest viimasest ma küll hästi aru ei saa - tegelikult, kui ma ise laualt midagi pätsamas ei käiks, siis oleksin ma ju kõhn ja kole!
Igal juhul aitäh sulle, Toomas Kattel, et minu riukad ringis välja kannatasid ja Kätlin, saa ruttu terveks!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar